Prantsuse nädal

Kui ma eelmine nädalavahetus eesoleval nädalale mõtlesin, kartsin, et suren igavusse ära. Nimelt kadusid kõik minu selle nädala ained tunniplaanist ära, nad tõsteti mujale või siis haihtusid õhku. Tavaline siin riigis. Nii oligi mul reaalselt ainult 3 h prantsuse keelt neljapäeval, kusjuures õps hilines, ajas alguses lolli juttu, tuli teise tundi ka hiljem ja lasi meid varem ära. Imeline koolinädal :D Kuid tegelesin kooli projektidega, jõudsin paar korda jõusaali ning iga õhtu toimus midagi.

Esmaspäevast ma ei mäleta muud kui et mul oli endiselt veits halb olla (nohu-köha), aga õhtul vaatasime sellegipoolest Leenaga filmi. Hors de prix (Priceless/Hindamatu). Ma arvan, et tegemist oli väga hea filmiga, vähemalt tundus nii, kuid me vaatasime seda ilma subtiitriteta, nii et vestlustest me ei saanud ikka üldse aru. :D

Teisipäeval ostsid Marite-Mammu omale Tartu-Pariis lennupiletid. Ootan neid 24. veebruaril, nii et EV aastapäeva saan vähemalt koos eestlastega veeta=) Kõik te ülejäänud seal kaugel, võtke tüdrkutest eeskuju ;) Samuti tegin endale natuke reisiplaane, kuid nendest veel ei räägi, sest kõik on alles ideede kujul.

Teisipäeval käis meil ka Nabil külas, tõi meile veini, sest ta juba tunneb meid piisavalt – me omame ainult Leader Price’i kõige odavamat veini. Nii et meie õhtu möödus 1998. aastast pärit kvaliteetveini juues.

Kolmapäeva õhtusel russian party’l (ma pole võibolla rääkinud, aga iga kolmapäev on meil venelaste korteris pidu) mängisid üks vene poiss ja poola poiss kitarri ning hollandi tüdruk laulis. Sellistest õhtutest tunnen siin puudust, Eestis oli neid rohkem, vähemalt Treffneri ajal :)

Eile ehk siis reede veetsime põhimõtteliselt terve päeva Florent’i ja Antoine’iga. Kõigepealt läksime nende juurde, et seal eetika grupitööd teha. Appi, see oli ÕUDNE. Antoine läks oma aruteludega teemast nii kaugele kui üldse andis minna, samuti oli tema see, kes trükkis, sest ma ja Leena hoidsime ennast kahtlasest prantsuse klaviatuurist eemale ning niimoodi me ei jõudnud eriti kaugele. Positiivne oli see, et Antoine tegi meile süüa, valmistas mingisugust Bretagnele iseloomulikku vormirooga, mis koosnes kartulist, peekonist, juustust, sibulast, valgest veinist jne. Nii hea oli!! Õhtupoolikul tulime Leenaga koju, muutsime siin oma normaalsetes läpakates pool grupitööd ära ning läksime tagasi poiste korterisse, sest nüüd lubas Florent meile süüa teha. Kanakaste ja riis, nämm=) Ning tiramisu. Sellise eluga võib lausa ära harjuda.. Kusjuures eilse päeva jooksul rääkisin ma väga palju prantsuse keelt. Ma ise ka üllatusin, et nii palju öelda oskan :D Hiljem jõime veel niisama veini ning lõpuks läksime baari, kus Antoine töötab. Seal tutvusime ka tema bossiga, kes andis meile tasuta maailma KÕIGE hullema maitsega sinist värvi kokteili. Fuih, jubee mõeldagi.. Me valasime enamiku sellest sisehoovis lilledele :D

Kuid mõnus päev oli, sest me veetsime selle tervenisti koos prantslastega, õppisime keelt ja kultuuri. Ning eilsele järgnes tänane hommik, sest kui juba olid lõuna- ning õhtusöök, tuleb ka hommikusöök komplekti lisada. Täna käisime nende juures hilisel hommikusöögil (kell 14) pannkooke söömas. Ja pärast seda shoppamas – mul on nüüd müts, sall ja kindad nii et kui miinuskraadid tahavad tulla, olen mina valmis :D Mitte et neist kusagilt paistaks.. Siin on kole sügis hetkel, peaaegu iga päev sajab. Ma tõesti loodan, et talv Troyes ei tähenda sellist ilma kevadeni...

Aga ma sain sel nädalal teada palju huvitavaid fakte. Näiteks konnasööjate riigi ehk siis Prantsusmaa elanikest vähemalt pooled pole elu sees ühtegi konna proovinudki. Troyes-suguses linnas pole neid võimalik kusagil osta isegi. Kui mida siin saab osta, on vaniljejogurt. Mis on üks mu lemmikumaid asju maailmas!!

Prantslased valmistavad lõhet nõudepesumasinas. See pannakse koos mingite maitseainete ja vb veel millegagi hõbepaberi sisse ja siis veel kilekotti ning pärast seda nõudepesumasinasse. Maitseomadused pidavat kõige paremini välja tulema. Emme-issi, ma tahan seda nalja proovida, sellest saab teie jõulukingitus ;)

Üks päev oli mul pikk vestlus teemal kumb on parem, kas Tallinn või Troyes (ühe poisiga, kes oli semestri Tallinnas Erasmusega). Võitja on veel väljaselgitamisel, kuid ma kardan, et ma kaotan. :D

Temaga seoses tuleb mul meelde, et veebruarist jääme me sõpradetuks. Sest see sama poiss näiteks läheb semestriks Austraaliasse. Ma teadsin, et enamik meie Erasmuse omadest on ainult üheks semestriks siin. Kuid tuleb välja, et ka enamik meie prantslastest sõpradest/tuttavatest läheb järgmine semester välismaale õppima/praktikale. Nii et me peame põhimõtteliselt nullist alustama tutvuste loomisega..

Eile jõudis mulle kohale ka see, et kuna ma olen blond, siis saavad kõik kohalikud aru, et mina ei ole kohalik ja nad eeldavad siis ka, et ma ei saa prantsusest aru (ja ma ei saagi ju tavaliselt) nii et nad võivad mulle tänaval midaiganes karjuda (ja mitte head alati..).

Aa ja ma mõtlesin, et hakkan ennast harima. Prantsuse veinide ja juustu alal näiteks. Teadsite ikka, et Prantsusmaa on maailma suurim veinitootja? 7-8 miljardit pudelit aastas...