Kevad?!

Selle nädala algusest ma ei mäleta midagi. Aa, esmaspäeval käisin ühes uues aines – International Human Resources. Mitte kunagi siin pole kuus tundi kooli nii kiiresti möödunud. Mulle meeldib see aine ja õppejõud, kuigi ülejäänud rahval on temaga probleeme. Ma ei tea, ta on nii tsill lihtsalt. Võib-olla sellepärast, et mulle üllatusena ta mäletab mu nime eelmisest semesterist. :D

Tutvusin ühe uue prantsuse tüdrukuga ka, ta valgustas mind veidi selles valdkonnas, kuidas kool prantslastega käitub (sest Erasmuse omadega üldjuhul ülihästi). Nimelt on INBA programmi omadel 4 aastat kooli, millest 1-2 aastat peavad nad välismaal olema (Erasmus+praktika). Samal ajal peavad nad aga endiselt koolile 600 eurot aastas maksma. Praktikat kool otsida ei aita. See tüdruk rääkis, et ta oli semestri Iirimaal praktikal nii et maksis koolile + oma majutuse, toidu jms eest Iirimaal, kuid praktikakoht ei maksnud talle midagi. Nii et ta maksis (ja mitte vähe) selle eest, et saaks tööl käia.

Teisipäeva hommikul jalutasin mõnusa päikse käes linna teise otsa, sest pidime prantsuse grupiga linnaraamatukoguga tutvuma minema. Tuleb välja, et meil on siin väga suur ja uhke raamatukogu (suuruselt 5. Prantsusmaal kui ma õigesti aru sain, sest meile räägiti ainult prantsuses). Iseenesest võiks ju laenutada mõne raamatu, aga ma tunnen ennast, ma olen liiga laisk, need seisaksid mul siin voodi kõrval hunnikus.. Tagasi tulles ostsin kimbu kollaseid tulpe. Et kevadet tuppa tuua. Tegelikult hoopis sellepärast, et Melanil oli kolmapäeval sünnipäev.

Teisipäeva õhtul aga käisime kogu oma prantsuse grupiga Sofia-nimelise argentiinlanna kodus pannkooke küpsetamas. Tegemist oli 100% kvaliteetajaga kuni kella kümne ajal tuli alumine naaber kaebama, et me teeme liiga suurt müra. No tere hommikust, me küpsetasime pannkooke.. Õnneks oli meie õps veel seal ja tegeles naabriga. Õhtu lõpuks jõudsime nii Manhattanisse kui Cottonisse, õnneks õps lükkas meie järgmise päeva kooli alguse 10.30 peale.

Tol õhtul aga suutis meie grupi ainus türklane Ramazan minu ja ühe tsehhi tüdruku täiega närvi ajada. Alustas ta sellega, et talle meeldib kommunismi idee, et kõik inimesed on võrdsed jne. Kuid ta ei suutnud mõista, miks meile kommunism ei meeldi, proovisime talle veidi oma ajalugu seletada, kui tüübi argumendid oli lihtsalt nii lollakad. Lõpuks jõudis ta välja selleni, et Lõuna-Euroopa meeste meelest on kõik põhja naised lihtsasti kättesaadavad. No tere.. Igatahes ajas too tüüp mind ja Janat täiega vihale ja ta ei meeldi mulle enam.

Mis ma veel vahepeal teinud olen? Kammisin igasuguseid magistriprogramme ning leidsin ka ühe endale. Ütleme nii, et kui ma peaks homme valima, siis ma teaks, mida tahan. Iseasi mida ma järgmisel suvel mõtlen... Lähemalt aga hetkel veel ei räägi.

Kolmapäeval ma laisklesin, kuid lõpuks otsustasin siiski prantsuse ettekande valmis teha. Hea oli, sest kõik esitasid enda omad neljapäeval (tglt oli valida kas neljapäev või reede) ning lõpuks ma ka. Kuigi ma olin suhteliselt vähe valmistunud, sain väga hästi hakkama. Prantsuses rääkimine ja improviseerimine pole enam üldse nii raske kui varem :) Eksam läks ka täna väga hästi, üllatavalt lihtne oli.

Muide, neljapäeval oli meil tipphetkel 12 kraadi sooja. Siis tuli aga padukas ning eriti ilus topeltvikerkaar. Kevad vist?!

Täna ma prantsuse viimasesse osasse ei läinud, ei viitsinud, sest nad läksid kesklinna mingit kirikut külastama. Selle asemel oli mul vägagi mõnus ja võib öelda et informatiivne vestlus msnis. :D Jätke meelde - ausus ja avameelsus on need, mis viivad edasi :)

Homme tuleb Silja siia. Ma loodan vähemalt, sest hetkel ta ei taha endast märku anda mulle. Ning siis tuleb kolmepäevane tripp kusagil, aga me veel ei tea kus... Eks järgmises postituses kuulete :)