Laiskus

Mu blogi on puhkusel, see tähendab, et ma ei viitsi kirjutada. Ärge täna ka pikka juttu oodake. Viimased kaks nädalat pole kooli olnud, nii et saab kaua magada ja siis mittemidagit teha ja jõusaalis käia ja õhtul jälle kellegagi hüvasti jätta. Huvitavat on siiski toimunud, täna oli meil näiteks avatud uste päev. Pidin Eestit esindama, mis seisnes selles, et panin oma shokolaadi lauale ja siis tsillisin kõigi teiste ettejuhtvate inimestega, keda tundsin. Proovisin Brasiilia porgandikooki ja mingit India toitu ning õpetasin Robertile eesti keelt/õppisin saksat. Tutvusin kahe uue Erasmusega Brasiiliast. Tausta lõuna saime ka, nii et igati edukas hommikupoolik :)

Veel mõned faktid. Üks päev ma tutvusin Salma Hayeki onupojaga, kes on maadlustreener siinses teises ülikoolis. Teiseks on meil hetkel kaks jalgrattast, Leena ostis ühe endale, teist hoiame, kuni üks tüdruk Saksamaalt tagasi tuleb, nii et hetkel saame igale poole rattaga minna.

Siis ma veel võtsin suht sundimise peale osa TÜ konkursist, lihtsalt kirjeldasin, mida ma olen teinud Eesti tutvustamiseks ning “võitsin” 1000 raamatupoe kinkekaardi. Mõnus.

Esmaspäev oli meil koristuspäev – alustasime hommikul kell 10, kella üheks olime nii väsinud, et otsustasime kooli sööma minna. Pärast veel paar tundi. Nii puhas pole me korter ammu olnud.

Kaks korda oleme käinud mIiri pubis ehk mu lemmikohas söömas, alumisel korrusel igaks juhuks (Silja teab miks) :P Üks mõnus kitarri ja huumori õhtu oli, Bunkeri viimane pidu ja palju muud, aga ma lihtsalt ei viitsi..

Avastasin just, et ma pole ikka väga kaua kirjutanud. Nimelt käisime ju eelmine laupäev Pariisis jälle. Pidu algas rongis ja parim osa õhust ka seal möödus. Ilmselgelt ei saanud me sellesse klubisse sisse, kuhu tahtsime. Sest meid oli liiga palju. Te ei kujuta ette kui palju teooriaid on leiutatud selleks, et Pariisi parimatesse klubidesse sisse saada, mina pidin selleks mängima ühe saksa poisiga värskelt kihlunud paari. Kuid see ei mõjunud. Me proovisime pärast veel, siis meie neljane grupp sai sisse, aga teised mitte nii et otsustasime ikkagi koos teistega jääda. Läksime Dupelxi asemel Mixi, mis osutus aga maailma kõige nõmedama muusikaga klubiks. Pileti eest oli aga makstud ja esimene rong läks kell 8 hommikul, nii et ma otsustasin, et mul pole igav ja siis enam ei olnud ka. Parimad hetked olid ikkagi rongis, öistel tänavatel lauldes ja hommikul kohvikus. Hommikul aga otsustasime Leenaga, et tema räägib edasi soome keeles ja mina eestis ja vaatame, palju me aru saame teineteisest. Kahjuks see plaan ei töötanud, sest me lihtsalt hakkasime narma ja ei saanud pidama enam.

Tegelikult on see imeline, et lihtsalt otsustad paar tundi enne – täna lähen Pariisi peole. Et õigesse kohta jõuda, jalutad mööda Champs-Elysees’d ja Triumfikaare alt läbi. Mitte igaühel pole sellised võimalusi :) Ja ma ei mõtle ainult klubisse minekut, vaid igas mõttes on piiramatul hulgal võimalusi.. Selle ilusa mõttega lõpetan ka.

Esmaspäeval tuleb Marju ja teisipäeval Trinza, neljapäeva õhtuni oleme Pariisis, siis siia. :) Ootan juba niiii väga!!!