International Week

Oeh, kõik mu ettekanded tehtud. Vähemalt selleks poolaastaks. Need, mida ära ei jäetud :D Jaanuaris jälle..

See nädal on meil International Week, millega nad üritavad kohalikele maailma tutvustada, aga ausalt öeldes pole kohalikud asjast üldse nii palju huvitatud kui meie. Näiteks oli meile esmaspäeva saksa hommikusöök, mis tähendas piparkooke, Haribo kummikarusid ja hõõgveini. Kolmapäeval Kesk-Euroopa konverents, kus räägiti põhiliselt kultuuride erinevusest ja nendes riikides elamise kogemustest. Täna oli meil riike ja ülikoole tutvustav päev. Minu jaoks tähendas see kõik hunnikuid ettekandeid ja sadat muud tegevust.

Esmaspäeval oli Intercultural managementis ettekanne Starbucksist, kusjuures midagi oli see õppejõud prantslastele prantsuse keeles seletanud, sest neil kõigil oli täpselt sama ülesehitus, meil aga hoopis teistsugune.

Kolmapäeval tegime Ivana (Slovakkia) ja Petraga (Tsehhi) ettekande enda riikidest, meie Erasmuse kogemusest ja mis Prantsusmaal imelik on :D Muide, Eesti käib siin Kesk-Euroopa alla... Nojah. Me saime suht shoki, sest pisikese diskusiooni asemel olime Arenas (meie suurim saal siin) ja pidime mikrofonidesse rääkima. Aga polnud hullu midagi, me saime hakkame=) Üldiselt nii palju kui aru sain (sest enamik ettekandeid oli prantsuses), oli päris huvitav :D

Täna oli riike ja ülikoole tutvustav päev. Ei, ma alustan hoopis muust - kui ma täna päeval kooli sisenesin, nägin esimesena suurt batuuti ja pulli keset seda (samasugune nagu Püssis neljapäeviti). Ma siiamaani ei tea, miks see seal oli, aga igaüks, kes tahtis, sai proovida :D Aga päevast – väga lahe oli, kõik olid kolm päeva küpsetanud (mina mitte) ning kuigi teoorias pidin ma kogu aeg Eesti stendi juures passima, ma seda ei teinud. Ma värbasin omale uusi eestlasi või panin naabrid (lätlased) valvama ja käisin kõiki imelikke asju proovimas. Ettekanded toimusid kahes erinevas ruumis, mõlemad läksid ajakavast nii üle kui võimalik. Minu kellaajal oli mu ruumis enne mind umbes 5 15minutilist ettekannet toimumata ning see tähendas, et Kristina pidi ära minema enne meie ettekande algust (ta nõustus minuga koos ettekannet tegema, Eesti tüdrukud peavad ikka kokku hoidma), sest tal oli endal mingi teine asi koolis.. Nojah, midaiganes, ma otsustasin, et ma vist ei saa ainult Tartu ja TÜ osa ette kanda, tuleb Kristina osa ka ära teha, aga mõtlesin ka, et selline asjade käik oli puhtalt nende organiseerimatuse viga, nii et ma võin vabalt selle esimese poole ettekandest siis inglise keeles teha. Aga kuna ma teadsin, et mul on veel tund-kaks aega, siis otsustasin, et lähen siis Islandit kuulama (sest Eva sai loa oma ettekanne inglises teha, lõpuks, kui ta oli kõik prantsuses juba ette valmistanud). Ettekanne iseenesest oli ülihuvitav! Kuid kui ma välja tulin sealt ruumist, siis Sophie International Office’ist ütles, et nad otsisid mind, et minu ettekande aeg oli juba ära. Mismõttesnagu?! Tuli välja, et nad muutsid mu ettekande aja ära, aga nad ei öelnud seda mulle :D Kui idioot saab olla noh, tõesti.. Sest nad ei leidnud mind (ma ju kuulasin Isalndit).. Ja lõpuks nad pakkusid mulle välja, et ärgu ma siis üldse tehku ettekannet. Selle aja peale oli mul suht suva, ega kuulajaid väga alles polnud, ma olin seal juba nii pikalt niisama passinud. Nii et tulin koju ära. Üleliia kahju mul pole, aga samas ma nägin päris palju vaeva selle ettekandega. Vähemalt ma sain seda näidata ühele tüdrukule, keda see päriselt ka puudutas, sest ta läheb veebruaris semestriks TÜsse õppima. Muide, mul oli pool päeva laual jooksmas see sama video, mille link on eelmises blogi postis. Imeline reklaam Eestile :D Ja teine muide, lätlastel on väga palju meist kui aelgastest eestlastest nalju, kuid meil neist kuuevarbalistest pole üldse. Nii et te seal Eestis, hakake genereerima, me ei saa ju halvemad olla neist.

Vabandust, kes te mu ajapuudust (“sorry, ma ei saa praegu rääkida, pean ettekannet tegema” ja nii umbes kaks nädalat :D) kannatama olete pidanud ja aitäh teile, kes mind aidanud olete. Eriline aitäh Marjule=) Ja Katale, kes mu isiklik eesti-inglise sõnaraamat. Kõige suurem täna läheb aga siinkohal Google Translate’ile :D Ma arvan, et õppisin viimase kahe nädalaga rohkem prantsuse sõnu kui eelnevate kuude jooksu kokku :D Mul on tegelikult hea meel, et nad sundisid mind Eesti kohta ettekannet tegema ja samas kerge pettumus ka – prantslased tõesti ei oska midagi korraldada (ma ei rääkinud muust – osade riikide stendid/laud olid puudu, slaidikavad ei töötanud, projektori probleemid jnejne).

Ahjaa, hommehommikune loeng jääb ka ära, järjekordne organiseerimise ime, aga ma saan magada nii kaua, kui tahan..

Nii et ma tglt olen heas tujus=) Ja see nädalavahetus tuleb mõnus, ma arvan. Tundub nii vähemalt. Viimane siin Troyes’s sel aastal=) Endiselt uskumatu kui kiiresti aeg möödub.. Millega seoses tuleb mul meelde see, kuidas viimasel ajal kuulen teistelt nii palju seda juttu, kuidas elu kodus on nii igav, sõbrad on igavamad, siin on palju lahedam jne. Mina kohe kindlasti nii ei ütleks. Igavus Tartus polnud põhjus, miks ma siia tulin ja mul on kõige mitteigavamad sõbrad maailmas :D Aitäh teile, kes te kaugel, et te olete sellised nagu te olete=)